Isamaa laevad ...
Algus

Siin lehel on paar mänguasja minu Eesti mereväeohvitserist vanaisa v-l. Jaan Raabe ning mereväeohvitseri ja osava laevamudelite tegija v-l. Paul Porre meenutuseks. Samuti Eesti Vabariigi 100'ndaks sünnipäevaks ja Eesti Mereväe meenutuseks.

v-l. J. Raabe

Need pole täpsed mõõdus mudelid, vaid said jooniste puudumisel fotode järgi "vaba käega" nii visandet, et neid saaks 3D printeril suuremate kadudeta trükkida.

Kui need mudelid 125% suurendusega välja trükkida, siis on mõõtkava umbes 1:475, teise mõõtkava tarbeks võib suurendust muuta, kuid vähendades mudeleid alla 100% ei pruugi kahurite rauad välja tulla.

Laevust on kaks varianti -- mastidega ja ilma. Mastid võiks trükkida eraldi, sest need on tugevamad kui kiud jooksevad pikki masti.
Fotol olevad laevad on trükit 3D printeril Creality Ender 3, 0.1mm täpsusega ja tugedega (sest vastasel korral kipuvad tropeedo-torud üles kaarduma).

25.02.2020: mõõdud parandet
29.02.2020: lisat detaile
03.03.2020: lisat detaile (illuminaatorid, ankrud, ...) ja veealuse osaga allvelaeva mudel
09.03.2020: lisat detaile (peam. Laine'le) ja parandet Sulev'i ahtrit)
12.03.2020: lisat "traktor"
14.03.2020: lisat detaile (taavetid)
01.05.2020: lisat presidendi jaht
10.05.2020: täpsustet miiniristlejate tekiehitised
20.05.2020: lisat detaile allveelaevale ja mõned pildid (värvit mudeleist)
06.06.2020: parandet Vambola ventilaatorite arvu (vööri katlaruumil 3, mitte 4)
10.06.2020: täpsustet Lembit'u tekiehitised

Lennuk

Ehitet 1917 a. Tallinnas. Tsaari- ja Nõukogude-Venemaa laevastikus kandis nime "Avtroil".
Lähenes 27. detsembril Kokskerile. Inglased alustasid tema tagaajamist kahe destroieriga. Mohni lähedal tulid neile vastu eelmisel õhtul Tallinnast merele läinud kaks Inglise ristlejat ja üks destroier, mille peale "Avtroil" alistus.
Avtroil anti Eesti merejõududele üle 2. jaanuaril 1919 a. ja 3. jaanuaril 1919 a. nimetati see Merejõudude juhataja päevakäsuga nr. 1 ümber miiniristlejaks "Lennuk".
Suvel 1933 a. müüdi Peruu'le, kus astus rivvi nime "Almirante Guisse" all.

Vambola (wikipedia)

Tsaari-Venemaa laevastikus kandis nimesid "Kapitan 2. ranga Kingsbergen" ja "Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklai" ja Nõukogude-Venemaa laevastikus nime "Spartak".
25. detsembril 1918 a. sattus, taganedes Inglise laevastiku eest Kuradimuna madalikule, Aegna ja Kokskeri vahel, ning alistus.
Seati lahingukorda 27. maiks 1919 a.
Suvel 1933 a. müüdi Peruu'le, kus astus rivvi nime "Almirante Villar" all.

Lembit (wikipedia)

Tsaari-Venemaa laevastikus kandis nime "Bobr". Peale sakslate poolt ülevõtmist sai nimeks "Biber".
Laev vallutati 18. (20.) novembril 1918 a. Tallinna sadamas saksalaste käest. Teisal on kirjutet, et kohalikud saksa sõjaväe võimud nõustusid laeva 16. novembril 1918 a. sadama komandandile üle andma ja 18. novembril 1918 a. võttis komandöriks määratud ohvitser selle vastu.
Peale remonti sõitis laev 21. detsembril 1918 Eesti lipu all, kandes nime "Lembit". Oli Tsaari-Venemaal rivis suurtükilaevana aga klassifitseeriti Eesti mereväes kergeristlejaks.
Oli kõige aktiivsem Eesti sõjalaev Vabadussõjas ja admiral Pitka lipulaev.
Lammutati 1926 a. sügisel.

Laine (wikipedia)

Tsaari-Venemaa laevastikus kandis nime "Sputnik". I maailmasõjas võeti Balti laevastiku käsutusse sidelaevaks ja alveelaevade saatelaevaks.
9. aprillil 1918. langes Turu sadamas Saksa vägede kätte, sai nime "Lauterbach" ja võeti kasutusse abilaevana.
13. novembril 1918. võeti Tallinna sadamas komandandi korraldusel kaitseliidu poolt sakslastelt üle, ja nimetati 27. novembril 1918. ümber "Laene"-ks. 1930-ndate teisel poolel sai uuema nimekuju "Laine".
18. detsembril 1940. võeti koos teiste Eesti Vabariigi sõjalaevadega Nõukogude-Venemaa Balti laevastiku koosseisu. 20. veebruaril 1942. nimetati "Gangutetshiks", 5. novembril 1945. desarmeeriti ja seadmestati hüdrograafialaevaks.
29. oktoobril 1953. võeti kasutuselt maha ja lõigati 1955-1956 Tallinnas vanarauaks.

Sulev (wikipedia)

Ehitati 1916. Saksamaal Elbingis ("Schichau" poolt) rannakaitseks.
14. oktoobril 1916 a. astus nime A32 all rivvi.
25. oktoobril 1917. sattus tormiga Riia lahes Saaremaa rannikul (Muhu väinas) madalikule.
1923. võeti Eesti Merepääste poolt madalikult lahti, remonditi ja arvati 1924 a. sügisel nime "Sulev" all Eesti laevastiku koosseisu.
6. augustil 1940. seoses Eesti okupeerimisega arvati N-Liidu sõjlaevastiku koosseisu ja sai nime "Ametist".
4. juulil 1945. arvati N-Liidu sõjalaevastiku koosseisust välja, 1950-ndatel aastatel desarmeeriti ja lammutati.

Kalev (wikipedia)

Ehitati Inglismaal, Vickers-Armstrong'i tehastes ja lasti 7. juulil 1936. kell 13.20 vette.
Tehasenumbriga a-laev nr. 705 (168. Barrow laevatehastes ehitet a-laev) ristiti "Kalev"-iks.
12. märts 1937 heisati a-laeval "Kalev" tema ehituskohal Barrow-in-Furness'is esmakordselt eesti lipp.
Järgmiseks lasti 7. juulil 1936. kell 13.07 vette tehasenumbriga a-laev nr. 706 (169. Barrow laevatehastes ehitet a-laev) ning ristiti "Lembit"-uks. 30. juulil 1940 a. heisati mõlemal a-laeval N-Liidu sõjalaevastiku lipp ja 19. augustil 1940. arvati laevad Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu.
"Kalev" sattus 30. oktoobri ja 1. novembri vahel 1941. arvatavasti miinile ja uppus Naissaarest lääne pool.
"Lembit" tegi sõja läbi ja arvati 17. jaanuaril 1946. Nõukogude Laevastiku lahingkoosseisust välja, ning klassifitseeriti ümber õppeallveelaevaks.
10. juunil 1955. "Lembit" desarmeeriti ja seadistati ümber õppe-treeningjaamaks.
28. augustil 1979. toodi "Lembit" Tallinnasse, remonditi ja 5. mail 1985. seati laev peale remonti ja restaureerimist mälestusmärgina ankrusse Tallinnas.
27. märtsil 1992. hõivas "Lembit"-u Eesti Kaitseliit ja heiskas taas laeval Eesti lipu.


Ristna (wikipedia)

1906 a. tellis Oneega laevaselts Inglise firmalt reisi- ja kaubaveoks Peterburi-Petrozavodski liinil laevad nimega "Apostel Peetrus" ja "Apostel Paulus".
I maailmasõja ajal rekvireeriti laevad 21. mail 1915 a. ja anti üle Balti laevastikule kui traalerid Nr.18 ja Nr.19.
1916 a. sai traaler Nr.19 lennukjlt pommitabamuse.
1917 a. heisati laevadel Helsingis punalipp ja 1918 a. 15. märtsil anti laevad üle Soome punasele valitsusele.
1920 a. Tartu rahu sõlmimisel anti laevad Soome lahe miinidest puhastamiseks Nõukogude Venemaa poolt üle Eestile ning "Apostel Peetrus" ristiti "Ristna"-ks ja "Apostel Paulus" ristiti "Suurop"-iks.
1927 a. ehitati laevad ümber miiniveeskijaiks,
6. augustil 1940 a. peale Eesti okupeerimist heisati laevadel Nõukogude sõjalaevastiku lipp.
11. augustil 1940 a. (1941 a.?) sõitis "Suurop" Virtsu ja Kuivastu piirkonnas miinile ja uppus.
1945 a. klassifitseeriti "Ristna" ümber õppelaevaks, 1957 a. "Ristna" desarmeeriti, arvati Nõukogude sõjalaevastikust välja ja anti kinostuudiole "Lenfilm".
1958 a. "Ristna" lammutati.

Pikker (wikipedia)

Ehitati 1938-39 a. Tallinnas vahiteenistuseks, allveelaevade vastaseks tegevuseks ja presidendi jahiks.
1940 a. astus teenistusse Allveelaevade divisjonis ja peale Eesti okupeerimist läks Nõukogude punalaevastiku koosseisu.
1941 a. juunis sai adm. V. Tributs'i staabilaevaks.
2. detsembril 1941 a. sai nime "Kiev" ja 15. märtsil 1942 a. sai nime "Luga".
Peale sõja lõppu relvastus eemaldati ja ehitati Tallinnas ümber Nõukogude riigijuhtide jahiks ja sõitis Sevastoopolisse.
21. augustil 1948 a. sai nime "Rion" ja määrati jahi "Angara" saatelaevaks.
1961 a. sai nime "Moskovski Universitet", ning anti Moskva Ülikooli käsutusse uurimis- ja praktikalaevaks.
1978 a. kanti maha.

Mastide 3D STL mudel miiniristlejaile

Kui mudelid värvida, siis võib saada järgmise tulemuse:


See töö on litsenseerit vastavalt mitte-kaubanduslikule Creative Commons litsentsile:
Creatve Commons License
Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License

Mudeleid aitab vaadata STL Viewer
Copyright © by A.Raabe